7 Üldisest elu-olust: Tervishoiu koha pealt vaadatuna oli Elva tol ajal üks tervislikemaid kohti riigis. Peamiselt oli see tingitud looduslikest oludest. Kõige tervislikumaks kohaks peeti just Arbi ja Verevi järvede vahelist kõrgendikku. Alevivalitsusel oli oma tervishoiukomisjon, mis teostas tervishoiu järelvalvet alevi piirides. Esimese paikse erapraktiseeriva arstina asus Elvas elama ja töötama Peeter Särg aastal 1918. Enne seda võtsid suveperioodil Elvas haigeid vastu Tartu arstid. 1920.a. kinnitati esimese riigipalgalise jaoskonnaarstina tööle Peeter Avarsoo. Alates 1924.a. asus arstijaoskond nn. arsti majas Pargi 1. Haiglat Elvas ei olnud ja vajadust suuremat vist polnudki. Siin tegutsesid neli arsti, sh jaoskonnaarst. Peale nende tegutsesid veel veterinaarid ja ämmaemandad. Apteek tegutses juba 1905. aastast.
1912). (Elavhõbedat oli süüfilise ravis kasutatud õigupooelst küll juba keskajast alates, kuid siis oli asja toimemehhnaismist arusaamine teine ja vale.) Antibakteriaalsed mürgid täienevad sajandi teisel poolel vastumürkide kontseptsioooniga ning Paul Ehrlich (1854-1915) sõnastab oma Võlukuuli kontseptsiooni kemoteraapias (vt edaspidi). ,,Kontrollitud surm" levis niisiis kirurgia juurest laboratooriumisse ning sealt erapraktiseeriva arsti vastuvõturuumi: ,,kui organism hoiab end elus, pidevalt surres, siis on võimalik elusolemist kontrollida manipuleerides selle pidevalt aset leidva surmaga..." 20. sajandi alul ilmusid inimesed, kelle jaoks senine kontseptsioon, mille kohaselt elu=surm, ei olnud enam tõsiseltvõetavad. Põhines kriitika ainevahetuse kontseptsioonil ning võrdlus, mida kasutati, tehti aurumasinaga viimane nimelt ju ei kuluta ennast (metalli) tööks, vaid sütt
annaabi.ee 
