Fr. R. Kreutzwald
vaktsiinigi pidi ise hankima. Selles aitavad teda Tartu arstidest sõbrad ja ametivennad Fr.
R. Fahlmann, J. E. V. Panck, C. E. Sachssendahl ja W. Schultz. Krimmi sõja ajal pidi
Kreutzwald toime tulema isegi 180 haavatu eest hoolitsemisega, kes peale linnahaigla
veel kuues üürimajas asusid. Tänutäheks saab Kreutzwald Krimmi sõja pronksmedali ja
pool aastapalka. Rõõmu see Kreutzwaldile ei valmista, pigem on ta kibestunud, sest
18
erapraksisest on ta pidanud sel ajal loobuma ja kõrgema autasu saab hoopis kreisiarst, kes
neid haigeid näinudki ei olnud.
Alles 1877. aastal saab Kreutzwald pensionile jääda ja loeb oma ametikohustused Võrus
lõppenuks. Usutavalt ja ennastsalgavalt on ta täitnud neid 44 aastat. Kreutzwald asub
elama oma tütre ja väimehe Blumbergi juurde. Maha jääb Võru suhtlus- ja sõpradering.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa
Marie Elisabeth Kreutzwald Dr. Fr. R. Kreutzwald