jahimaad. Jahipiirkondi on Eestis 324 ja jahimehi üle 15 tuhande. Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahiseadus Uus jahiseadus jõustus 1. juunil 2013. a. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendas, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Seejuures arvestatakse ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektidega.
Kohalikud andsid tihti teedele ka nimesid ning tõenäoliselt võib pidada neid esimesteks looduse õpperadadeks. Riigija vallametsas olevatel märgistamata teedel ja radadel võib kõndida ja liikuda jalgrattal, suuskadel ning ratsa muretult need on kasutamiseks kõigile. Eraomaniku metsas võib kasutada jalg ja taliteid kohalike tavade kohaselt. Kui aastaid on randa viinud jalgrada, siis ei ole eraomanikul õigus selle raja kasutamist keelata. Avalikult kasutatavad teed Eestis on avalikult kasutatavateks teedeks kõik riigi ja kohalikud maanteed. Mootorsõidukiga pole lubatud liikuda väljaspool avalikult kasutatavaid teid ja erateid, sest autorattad kahjustavad metsaalust taimestikku ja mootorite heitgaasid sisaldavad tervisele kahjulikke ühendeid. Samuti häirib mootorimüra omanikke kui ka metsas elavaid loomi. Sõites metsateel võib tulla probleeme
annaabi.ee 
