NSVL-i juhte ülistati ja propaganda näitas neid kui hoolivate ja armastavate inimestena.Televisioonis näidati, et inimesed on rahul oma eludega ning nad toetavad NSVL juhte omal valikul, kuigi paljud otsused, otsustati rahva eest ära ning inimestel ei antud võimalust ise otsustada. Põllumajandus ja tööstus olid ühed eluvadkonnad, mis ära propageeriti. Propagandistidele tuletati meelde ,et kolhoosnike ja tööliste hulgas leidub veel eraomanikke, "üksiktaluniku hingeelu jäänuseid, omakasupüüdlikust ja ükskõikset suhtumist sotsialistlike majandite huvides".Noori kasvatati rangelt, nad pidid olema tugevad, vaprad ning mehised.Nõukogude propaganda tegeles rohkem fiktsioonidega kui faktidega, inimesed teadsid, et fiktsioonid ei vasta tõele, kuid siiski suhtusid nad neisse, kui reaalsusesse. Nõukogude Liidus pidi inimese kasvatamine olema pidev ja järjekindel, selleks kasutatigi
(Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine Eestis ei ole piisavalt uuritud valglinnastumise mõju loodusele, aga mõneti saame kasutada muu maailma kogemust. Näiteks mis hetkest, mis liiklustihedusest alates muutuvad maanteed metsloomadele ületamatuks barjääriks või mis hetkest olemasolev rohekoridor pikas perspektiivis enam ei toimi. Ehitustegevust planeerides tuleks rohevõrgustikku jälgida, sest hilisem taastamine on märksa keerulisem. Ka seetõttu, et maadel on palju eraomanikke, kellega tuleks siis kokkuleppeid teha (Aitsam, 2008). Kas valglinnastumine on rohevõrgustike säilimise mõttes üle-eestiline probleem? Need protsessid kipuvad olema stiihilisevõitu igal pool, aga Tartus, Pärnus või Viljandis 11 ei ole sellega nii suured probleemid, kui Tallinnas. Tallinn on nii suur, et selle ümber konfliktid teravduvad (Aitsam,2008). 5. MAANTEE EHITUSE SEIRE 2007
annaabi.ee 
