Laste eelmised elud
või köögi põrandal mängides üsna spontaanselt asjalikul häälel: ,, See on just niisugune koht, kus
ma surin," või ,, Minu teine ema tegi seda niiviisi." Lapsed vadistavad kogu aeg, sellepärast
lähevad sedalaadi märkused askeldavatel vanematel kõrvust mööda. Erandeid juhtub siis, kui
lapse hääletoon läheb asjalikule toonile üle ja laps kasutab sõnavara, mis reaalselt tema
teadmistepagasis veel eksisteerida ei saa.
On ka juhtumeid, kus vanem lapse juttu eranud on, kuna seda ei poolda täiskasvanu usulised
vaated ja kuna paljud inimesed pole sellist kirjandust lugenud ega uurinud, siis peavad nad seda
nii või teisiti väljamõeldiseks.
Kokkuvõte
Ma kahtlen, et ma lapsi hoides kunagi satun juhuse peale, kus peaksin oma n.ö vanaisa hoidma ja
kasvatama. Varem pidasin õigeks kõiges ebamaises kahelda, mille tunnistajaks pole olnud aga
nüüd pooldan arvamust, et kui ma vastupidist väita ei suuda, siis võiks pisut isegi uskuda. Eks