okupeerimiseni 1940.a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Võõra võimu alt vabanes Eesti ligi 50 aastat pärast annekteerimist. 20. augustil 1991.a. kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvumisest aktiga “Eesti riiklikust iseseisvusest”. Sellele aktile järgnes Eesti kui 2 Eesti Notariaadi X aastapäev, lk 7 3 Ibid. 4 Notariaadiseadus. 06.12.2000. RT I 2000, 104, 684; RT I, 31.12.2014, 11. 2
Notareid loeti küll avalikku teenistusse kuuluvateks riigiametnikeks, kuid nende soodustused ja sotsiaalsed garantiid olid oluliselt piiratud (neil polnud õigust ametipensionile). Aastal 1933 loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus.6 Eesti notariaadi areng peatus 1940. aastal, kui Nôukogude Liit annekteeris Eesti territooriumi. Okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Süsteemi likvideerimine toimus põhjusel, et õigussüsteem oli asendatud ideoloogiliselt täiesti erineva sotsialistliku õigussüsteemiga. 24. detsembril 1940 võeti vastu määrus mille kohaselt kõik senised notariaadi kohta kehtinud seadused olid tühised.7 6 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. I Esimene iseseisvuse periood - Eesti Vabariik 1918-1940. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www. notar. ee/491 . 7 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998
annaabi.ee 
