Eesti uusaeg
kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli
mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid.
Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased).
Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna.
Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks
praosti kohstusi.
Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles,
eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel
eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla,
sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra
süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine.
18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli
ülikooliharidus
annaabi.ee 
