nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest !
Peamised keskused pole peas, aju tegeleb peaasjalikult meeleelunditest tulevate signaalide vastuvõtu ja töötlemisega, mis on küll üsna keerukas, kuid sellest hoolimata pole sellel keskset kontrollivat funktsiooni. Ilma peata putukad elavad suurepäraselt edasi, ja surevad arvatavasti janusse või nälga. Erinevalt inimesest, kelle närvirakud ei taastu, on putukatel võime kahujstatud närvirakke uuesti sünteesida. Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse. Emane muneb umbes nädal peale viljastamist oma munad mulda ning need kooruvad alles kevadel. Kevadel kooruvad rohutirtsu vastsed, kes ronivad mulla peale ja alustavad iseseisvat elu. Nad söövad taimi. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil