EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
öelda, kas see on proosa või draama. Erihäälsus on viidud äärmuseni.
Näitekirjandus:
,,Phaethon, Päikese poeg" (1968)
,,Good-bye, baby" (1975) näidend, postmodernismi näide.
,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) Aja märk, et tuli kultuurilooline
puhang. Koidula teema Undil loomingus. Alates 1970ndate algusest ilmuvad Undi
proosasse ja draama loomingusse tema lemmikkangelased: vampiirid, libahundid
ja Lydia Koidulad. Koidula kuju võlub Unti ka erandlikkuses ja haakub ka
enesepeegeldustega. Koidulad ja libahundid võivad ka seostuda. Müstiline
maailm hakkab kõige muu kõrval liigutama.
Kõigesuurejoonelisemad postmodernismilised mängud: ,,Öös on asju" (1990) ja
,,Doonori meelespea" (1990). Kummalised lahendused elu ja kirjanduse piiril
toimuvatest mängudest.
Romaanid on esinduslikumad näited postmodernsest esteetikast, et keskne
narratiiv on põhjalikult ära lammutatud. Süzee on punktiirne ja veider. Unt väsib