Taani raamatukultuur
suure isiksuse ülistus ja sajandi lõpul isikukultus. Usk langes uuesti terava kriitika alla ja
võrsusid sotsiaalsed õpetused. Kõigil neil uutel õpetustel oli pööretloov mõju ka Taanisse, kus
nad kodanikku, tagurlikku õhkkonda tungides mõjusid mõttevabaduse ja evolutsiooni
kuulutusena.
Naturalismi ja positivismi vaimus said pööretloovaks laiemas ulatuses Taanis
naturaliseerunud juudi, noore, euroopalise koolitusega esteetikadoktori Georg Morris Cohen
Brandes'e (1842-1927) eraloengud 1871. aasta sügisel Kopenhaageni ülikoolis- ,,Euroopa
kirjanduse peavooludest XIX sajandil" (ilmus 6 köites, 1873-90). Nendega avad Brandes oma
kaasmaalaste silmad suurtele kunstilistele edusammudele maailmas viimasel sajandil ja näitas
ühtlasi, kui mahajäänud oli Taani enda mugavaks tardunud notsionaal-liberalism nii
kirjanduses kui ka poliitikas. Brandese ja tema ringkonna kirjanduslikuks usutunnistuseks sai