EESTI KESKAEG
..?Nende linnade kõrval leidus maal
terve rida alevikke - asula, mis on kohalik keskus, kus tegeletakse põllumajandusega, aga millel pole linnaõigust.
Mõned on tekkinud linnuste juurde, nagu Kuressaare, Helme. Mõned mujale, nagu Valga, Keila. Viru-Nigula,
Vastseliina ja Pirita on olnud palverännakute keskpunkt. Linnade elu majanduslikuks aluseks oli kaubandus, samuti
linnadel oli erinevad maahärrad ja nende poliitika ka linnu mõjutasid, samuti kaubanduslik asend. Eestis eralinna ei
olnud. Lätis oli selliseks linna Straube.
Linna omavalitsuseks oli magsitraal e raad. Raed koopteerisid omale ise liikmeid, uue liikme määramine ei pidanud
toimuma koha peale selle koha vabanemist. Raadide suurus oli erinev vastavalt linnade suurusele - pisilinnades võis
tegu olla ainult bürgermeistriga. Raad jagunes bürgermeistriteks ja raehärradeks. 14. sajandi keskel on Tallinna raad
olnud u 25 liiget, istuv raad oli 12 liiged ja 12 liiget oli vana raad
annaabi.ee 
