Plahvatused kodustes tingimustes
Vabaneva energia liigi järgi eristatakse füüsikalist- , keemilist- ja tuumaplahvatust.
Tugevaimad plahvatused toimuvad kosmoses noovade ja supernoovade süttides.
Maal on tugevaimad plahvatused termotuumaplahvatused ja vulkaanipursked.
Plahvatust rakendatakse peamiselt geoloogias, ehituses (näiteks tammiehituses) ja
sõjanduses [3].
Keemiline plahvatus on soojusenergia ja gaaside eraldumine ülikiiretes keemilistes
reaktsioonides. Tavaliselt on eralduvateks gaasideks süsihappegaas (CO 2), vesinik
(H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2). Gaaside ruumala on tahketest- ja vedelatest
ainetest tunduvalt suurem. Keemilises plahvatuses eralduvad gaasid ülikiirelt,
tekitades kõrge rõhu reaktsiooni kohas, ning rõhk paiskub lööklainena laiali [11].
Füüsikaline plahvatus on aine muutumine füüsikaliselt, tekitades kindlas ruumiosas
kõrge rõhu, mis paisub ja plahvatab kõrge rõhu tagajärjel (näiteks aurukatla
plahvatamine) [11].
annaabi.ee 
