summaga . P = p1 + p2 + … pn = pi Osarõhk - rõhk, mida segukomponent omaks, kui ta (antud t-ril) üksinda täidaks segu koguruumala. Reaalgaasid - Erinevalt ideaalgaasist on kõik reaalgaasid muudetavad vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l. Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid. Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid, ioonid, aatomid) moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri: toimub vaid teatud võnkumine tasakaaluasendi ümber. Need tasakaaluasendi punktid moodustavad
Trumlist väljuv küllastunud aur läbib auruülekuumendi ja suundub sealt aurutorustiku kaudu tarbijale (auruturbiini). Suitsugaaside soojuse paremaks ärakasutamiseks ja kasuteguri tõstmiseks kasutatakse järelküttepindu vee-eelsoojendit e ökonomaiserit ja põlemisõhu eelsoojendit, mis võimaldab energeetilise aurukatla kasuteguri tõsta 90 95%. Kui auru rõhk ületab kriitilise (21,1 MPa), siis kaob vee ja aurufaasi eralduspiir ning trumliga loomuliku tsirkulatsiooniga aurukatel tuleb asendada otsevoolukatlaga, milles vesi pumbatakse läbi järjestikuste küttepindade torude kuni auru vajaliku lõpptemperatuuri saavutamiseni. Joonis 5.46. Kondensatsioon-energiabloki põhimõtteline skeem Aurukatelde areng on olnud tihedas seoses aurumasina arenguga. Esimeste aurukatelde loojateks võib pidada Prantsuse päritoluga Briti füüsikut Denis Papin'i, kelle keedukatel