Euroopa riigid pärast II maailmasõda
Ministri arvates peavad ELi riigid
ühendama oma jõud, et ehitada ,,strateegiline Euroopa", mida on vaja, et võidelda suurima praegu
läänemaailma ähvardava ohuga - islamifundamentalismist inspireeritud terrorismiga. 11. III 2004. a.
toimunud Madridi veresaun tõestab, et Fischeri vaadete muutumisel on tõsine alus. Ent AlQaeda oht
ei ole ainus põhjus, miks Fischer loobus Euroopa avangardi kontseptsioonist tema sooviks on
vabanemine ka Euroopa poliitilistest eraldusjoontest. 2003. a. Iraagi kriis tõi kaasa valusad ja
alandavad lahkhelid ELi liikmesriikide seas. Saksamaa oli kirglikult vastu Iraagi sõjale, ent enamik
Kesk- ja Ida-Euroopa maid toetasid president Bushi tingimusteta. 5. II 2003. a. kirjutasid kümme
neist, sh ka Eesti, alla Vilniuse ,,kümne kirjale", ja vaid nädal varem olid Poola, Tsehhi ja Ungari
liitunud Ameerikat toetava ,,kaheksa kirjaga". Prantsusmaa president Chirac põlastas neid
initsiatiive
annaabi.ee 
