Teades, et piletis on 5 juhuslikult valitud küsimust, leida tõenäosus, et eksamipiletis on 2 õppimata küsimust. 0,210385 11. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et eksamipiletis on ülimalt 1 õppimata küsimust. 0,742484 12. Metsatüki (eralduse) pindala on 0,2 ha. Sellel eraldusel kasvab teiste puude hulgas 30 jalakat (Ulmus glabra). = 0,3 Leida tõenäosus, et ühel juhuslikult paigutatud proovitükil (0,002 ha) on 1 jalakas? 0,222245 13. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et ühel proovitükil ei ole ühtki jalakat. 14. Samadel tingimustel leida tõenäosus, et ühel proovitükil on jalakaid 2 või rohkem. 0,037 Vastused: 1. 1/6 0,201 2. 0,683 0,179 3. 0,83 4. 0,087 5. 5 6. 0,718 0,488 7
ning analüüsis kasutan juhendmaterjalidena lektor Külliki Kiviste kodulehte (Kiviste K 2011a), lektor Andres Kiviste raamatut (Kiviste A 2007) ning metsandus- ja maaehitusinstituudi üliõpilastööde koostamise metoodilist juhendit (Eesti Maaülikool 2009). 4 1. Proovitüki üldiseloomustus Analüüsitav proovitükk asub kvartalil TR076, eraldusel 2. Mets kuulub jänesekapsa kasvukohatüübi Laanemetsade alla. Ringproovitükk on 1. rinde puude jaoks raadiusega 15m ehk pindalaga 706,5m2. Peapuuliigiks on kuusk, mille vanus on 22 aastat. Mõõrmine on teostatud 4. juulil 2002. aastal. Proovitükk asub Triigi metskonnas ning metsakorralduse aastaks on 2001. Reljeef on tasane nõlv, mikroreljeefiks on tasane ning raieid teostatud pole (Kiviste K 2011b). 2. Tunnuste liigid
Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema vähemalt 70-75 Hz. Enamik kaasaegseid monitore võimaldab töötada üsna suures kaadrisageduse piirkonnas 30...160 Hz.VESA on esitanud minimaalselt soovitatavad kaadrilaotussagedused , mis on saanud standardiks. Eraldustel 640x480 ja 800x600 soovitab ta 72- hertsist sagedust ja eraldusel 1024x768 minimaalselt 70- hertsist. Pildi ekraanile toomisel on kaks võimalust: Poolkaaderkuva (interlaced display)- puhul joonistatakse pilt kahe elektronkiire käiguga, joonistades esimesel korral üle ühe rea ja teisel korral ülejänud read. Sellist jaotust kasutatakse ka tavalise teleri juures(50 Hz). Kuna terve kuvakaadri joonistamiseks kuluv aeg kahekordistub, tekib silmale märgatav vilkumine. Ülerealaotuse eeliseks on