punakas värvus kadus, lahus oli läbipaistev. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus muutus punaseks. Lahuse punaseks värvumine näitab, et lahuses oli vabu Fe3+ ioone. Fe3+ iooni tõestusreaktsioon: Fe3+ + NH4SCN ↔[ Fe ( SCN ) ] 2+ + NH4 b) NaOH + FeNH4(SO4)2 – aluse lisamisel tekib lahusesse oranž sade. Kuumutamisel mina otseselt ammoniaagi lõhna ei tundnud. Lahuses siiski on NH4+ ioone, lihtsalt selles reaktsioonis ei eraldugi ammoniaagi lõhn väga intensiivselt ja seetõttu ma seda ka ei tundnud. NH4+ iooni tõestusreaktsioon: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH → NH4++ OH- + 2Na2SO4 + Fe(OH)3↓ (punakas-pruun sade) c) BaCl2 + FeNH4(SO4)2 – BaCl2 lisamisel tekib valge piimjas sade. Sademe teke näitab, et lahuses on vabu SO42- ioone. SO42- iooni tõestusreaktsioon: SO42- + BaCl2 → BaSO4↓ + 2Cl- Dissotsatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 → NH4+ + Fe2+ + 2SO42- Katse 2.
Levis ka miniatuurmaal. Peatähelepanu oli gootikas pööratud sakraalsele kunstile.Kirikutele ehtitati tugev katus võttes kasutusele teravkaare ja roidvõlvid. Teravkaare, parem kandvus seisneb selle, et raskus koondub rohkem ülalt alla, kui külgedele, see ongi gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus. Põhiplaaniks jäi kirikutel ladina rist (kuid mitte alati, näiteks on Notre-Dame kirik Pariisis, kus põikhoone pikihoonest praktiliselt ei eraldugi). Gooti kirik oli ka valgusküllasem, peenemad konstruktsioonid jätsid akendele rohkem seinapinda. Ülespoole liikumine väljendus ka kiriku välisilmes(ohtralt tornikesi), lisaks oli kirikul kaks suurt torni esiküljel ja üks suurem tagaotsas. Uste kohal kaunistas kiriku fassaadi enamasti ka ümmargune roosaken.Näited gooti stiilis kiikutest Prantsusmaal: Amiens`i, Reimsi katedraalid, Canterburry katedraal.