Soome julgeolekupoliitika ja merejõud
Olenemata sellest, et
protsent jääb alla kahe, mis on NATO-s (Soome ei ole NATO liikmesriik) vaikimisi
kokkulepitud, peaks see olema optimaalne osa, mis tagaks riigile kaitsevõime. Võrdluseks
1
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-uurijad-euroopas-peaaegu-pole-
sojalist-joudu-mis-suudaks-venemaale-vastu-astuda.d?id=58202708 (10.02.2013)
võib tuua fakti, et see moodustab ühe kolmandiku Eesti riigi eelarvest. Lisaks rahalisele
eraldisele kaitseministeeriumile on välja töödatud õiguslikud alused ja plaanid, mis
reguleerivad kaitsejõudude arengut ja suundasid (küberkaitse,kaitseministeeriumi strateegia,
ühiskonna julgeolek, riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika jt). Kogu kaitsesüsteemile lisandub ka
era- ja avaliku sektori panus, millest daab sõja-ajal totaalkaitse üks osa. Kirjutatud on ka
juhised, kuidas koordineerida sõjaliste ja mittesõjaliste organisatsioonide koostööd. Lisaks on