Ta polnud siis veel 25-aastanegi. Sel ajal kui Newton kodus oli, pani ta aluse diferentsiaal ja integraal arvutusele. See oli mitu aastat varem selle iseseisvast avastamisest Leibnizi poolt. Tema diferentsiaalarvutus baseerus otsustava tähtsusega arusaamisel, et funktsiooni integratsioon on lihtsalt selle diferentseerimise vastupidine protseduur. Võttes diferentseerimise baasoperatsiooniks, produtseeris Newton lihtsad analüütilised meetodid, mis ühendasid endas mitmed varem eraldiseisnud tehnikad. Newton kirjutas "De Methodis Serierum et Fluxionum" 1671 aastal, kuid ei suutnud seda avaldada. See ilmus alles aastal 1736 inglise keelde tõlgituna John Colsoni poolt. Kui Cambridge Ülikool 1667. aastal taasavati, kandideeris Newton kolleegiumi liikmeks. 1668. aastal peale magistri kraadi kaismist valiti ta täisliikmeks. 1669 aasta juulis üritas Barrow kindlustada Newtoni matemaatiliste saavutuste jõudmise kogu maailma avalikkuse ette
Nemadki tunnistasid oma väidetava süü üles. 17-st 13 mõisteti surma, otsus viidi täide, 4 viidi sunnitöölaagrisse ja lasti maha. 1938 märtsis oli III Moskva protsess- parempoolne trotskistlik plokk. Kohtu alla anti Nikolai Buhharin ja Aleksei Rõkov, endine RKN. 21 kohtualust, kõik tunnistasid end süüdi, 18 mõisteti kohe surma ja lasti maha, ülejäänud 3 hukati sunnitöölaagrisse saadetuna. Lisaks kolmele suurprotsessile leidis aset eraldiseisnud kohtuprotsess, 1937 juunis anti kohtu alla 8 tähtsamat Punaarmee juhti, eesotsas marssal Tuhhatševskiga (Kaitse-Rahvakomissari asetäitja), teda ja tema kaaslasi süüdistati kummalises asjas- olevat ühelt poolt olnud seotud kontrrevolutsiooniliste trotskistlike org-de, teisalt aga saksa fašistliku luureorg-ga. Nende eesmärgiks olevat olnud sõjaline riigipööre NL-s. Kõik tunnistasid end süüdi, mõisteti surma, lasti maha. Osales ka August Gork, eesti päritolu.
annaabi.ee 
