Goethe "faust"
Fausti alt üles tänu tema positsioonile, kuid Goethe pidas õigeks tarkuseks hoopis maailma
tundmist iseenda kaudu, mitte raamatutest loetust. Kahjuks oli neil traagiline armastus ka
mõlemil, armastus endast noorema ja lihtsa neiu vastu. Kumbki ei tahtnud mõista, mis saab
halba olla armastuses, küll aga mõistsid hukka seda ja neid neide ülejäänud ühiskond ja selle
aja tavad. Kummagi esimesest armastusest ei tulnud midagi head. Seepärast tundsidki nad
mõlemad end tihti üksildastena, eraldatutena maailm ju ei suutnud mõista nende vaatenurki
ja arusaamu. Mingil hetkel langevad mõlemad nii sügavale musta auku, et on enesetapu äärel,
aga pääsevad sellest siiski napilt, tänu kellelegi teisele ja tänu elutarkusele. Seda viimast
jätkuski neil mõlemil. Ka Faust oli elukogenud, kuigi vahest toimisid mõlemad hetke ajendil,
kaks korda mõtlemata(välja arvatud ehk see enesetapu mõte). Näiteks Goethe reisid ja Fausti
lepingu sõlmimine Mefistofelesega-kõik ülepeakaela
annaabi.ee 
