Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine
vahele, kus laps valmistati tulevikuks ette. See tulevik tähendas eelkõige abielu9 - mille loogiline
kasu kogukonnale oli loomulikult demograafiline aspekt. Pidustused ja protsessioonid jäid naistele
samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade
patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks
mainida, et naiste ja meeste eluruumid olid kodukeskkonnas eraldatud10, seega majas toimunud
pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli
liberaalsem, oli Sparta linnriigis, tänu seal viljeldud kasvatuslikule praktikale - Sparta tüdrukute
toimingute hulka kuulusid kehalised harjutused, ning erinevalt ülejäänud Mandri-Kreekast, ei olnud
naine kinnistatud majja, vaid võis sots. tegevustest vabalt osa võtta.11Võib-olla võis Sparta linnriigi