Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Algul olid vallad väga väikesed, ajapikku neid ühendati suuremateks.
Iseseisvunud Eesti Vabariik sai Vene impeeriumilt päranduseks segase haldusjaotuse ja seda hakati pisitasa ümber tegema.
1920. aastal loodi kaks uut maakonda - Valgamaa ja Petserimaa. Teiste maakondade piire parandati ja õgvendati. Suurim selline
muutus toimus 1938. aastal, mil Karksi ümbrus viidi kauge Pärnu alluvusest Viljandimaa koosseisu. 1940. a. juulis pidi Virumaast
eraldatama Alutaguse maakond, kuid Nõukogude okupatsioon tõmbas sellele plaanile kriipsu peale.
Lisaks 13 linnale loodi Eesti Vabariigi alguses veel alevid, mille omavalitsuslikud õigused meenutasid linnade omi, kuid olid
veidi piiratumad. Mõned alevid said aja jooksul linnaõiguse. Jätkati valdade ühendamist, valdadele allutati kogu maarahvastik.
1938. a. viidi läbi valla- ja linnareform. Vanade valdade "lappimise" asemel loodi hoopis uued paraja suuruse ning otstarbeka
annaabi.ee 
