Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud.
Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad. Rootsi piiskopid tegid misjonitegevust Läänemere idakalda
paganate hulgas. Sellest ajast on tekkinud palju sselleteemalist sõnavara. Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui
sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist. Vanarootsi laensõnade puhul on probleemiks
nende eraldamne vanapõhja laenudest, ses vahel puuduvad siingi keelelised kriteeriumid.
uusrootsi ehk riigirootsi – Eesti alad läksid järk-järgult Rootsi võimu alla. Rootsi aeg tõi endaga kaasa Eesti lähenemise
Rootsile. Eestisse saadeti ametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, tuli ka vaimulikke. Eriti suur keelemuutuste vahendaja oli
Rootsi sõjavägi, sest nendega puutusid kokku ka lihtsad taluinimesed. Selleaegsed laensõnad on näiteks friiherra, kindral,
kadalipp.
annaabi.ee 
