Nõukogude eesti
riigieelarvesse.
Selline ebanormaalne olukord, kus meil ei olnud võimalust vabariigis laekuvatest tuludest
tasakaalustatud riigieelarvet koostada, tulenes tol ajal kehtivast tulude jaotamissüsteemist
liidulise eelarve ja vabariikliku eelarve vahel. Suurim tululiik - käibemaks oli liidu eelarve
tulu, mis vaatamata sellele, et ta laekus vabariigis, kanti liidu eelarvesse. NSV Liidu
Ülemnõukogu kinnitades liidulise aastaeelarve kinnitas iga kord ka käibemaksu osa -
eraldamisprotsendi, mis kanti sel aastal üle liiduvabariigile. Eesti NSV-le jäetud käibemaksu
osa moodustas kuni poole vabariigis laekunud käibemaksu summast. Reas liiduvabariikides ei
tasakaalustanud eelarvet ka käibemaksu täielik jätmine vabariigile. Neile liiduvabariikidele
anti NSV Liidu Ülemnõukogu poolt eelarve tasakaalustamiseks liidu eelarvest dotatsiooni
(tagastamatut abi).
Oma olemuselt oli tollane käibemaks osa ettevõttes loodud puhastulust, mis kauba hinna
kaudu laekus riigieelarvesse
annaabi.ee 
