Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
Araablasi seevastu ei pahandanud hoopis kaotatud maa suurus, vaid oma riigist osast ja
iidsest pärandist ilmajäämine.
Eraldumise plaan lihtsalt püüdis seadustada juba Balfouri deklaratsiooni ja
ebaseadusliku mandaadiga tehtut. Üleöö pani ÜRO nurgakivi uuele korrale, milles
juutidest vähemus, kes olid elanud Palestiinas vaevu kolmkümmend aastat, sai võrdsed
või lausa ülimuslikud õigused võrreldes araablastega, kes olid seal juba ammustest
aegadest elanud. ÜRO eraldamisplaani elluviimise ajal kuulus juudi rahvusest elanikele
Palestiinas 6 % maast. Araablased, kes moodustasid sel ajal kaks kolmandikku
elanikkonnast, elasid kolmandikul maa-alal ning kasutasid ka suurt osa valitsusele
kuuluvast avalikust maast. Nüüd aga, ühelt poolt eraldamisplaani raames ja teisalt osana
suurejoonelisest rahvusvahelisest püüdest juutidele tehtud kahju kompenseerida, sunniti
araablased suurest osast oma maadest, olgu siis era- või ühiskondlikust, loobuma.