(muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste
Noored kasutavad suhtlusportaalis slängisõnu, sest nad tahavad olla isikupärased. Paljud kasutavad sellist kirjakeelt, sest nad tahavad olla teistega sarnane ja mitte keelekasutuse poolest erineda. Üks põhjus, miks noored kasutavad sellist keelt võib olla ka see, et nad ei taha, et nende vanemad saaksid aru, millest nad teistega räägivad suhtlusportaalides. 2.2. Lauseehitus Suhtlusportaalides ei kasutata õigekirja reegleid. Tehakse palju õigekirjavigu, nt ahhab, erakortset, sis. Suulise kõne eeskujul kirjutatakse kokku lühikesed ühesilbilised sõnad ja väga palju kohtab ka omadussõnade kokkukirjutamist, nt armasmeeletult, armaskenanunnuparimaid, megagigakena, lahenummiarmazzcoolmusi. Häälduspärasust ning ökonoomust jälgitakse ka õigekirja järgi hääduspärasest erinevate inglise- ja eestikeelsete sõnade kirjutamisel, nt junou gripp`n` stuff; te piax kah proovima kui hia on panna windoosat kui iirt pole
annaabi.ee 
