Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
leidis, et muusika peaks koosnema ,,puhastest vormidest" (ta peateos on raamat ,,Muusika ilust").
Hanslick hindas väga Brahmsi ja tõstis ta omamoodi näidisheliloojaks. Hanslicki vaated
vastandusid Liszti ja ta pooldajate omadele (nn uus-saksa koolkond).
Teema 11. Kammermuusika, laul, klaverimuusika. Lisaks sellele, mis loengus räägitud:
Kvartetid, triod jms olid endiselt olulised kodu- või salongimusitseerimisel ning erakontsertidel, ja
seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad
pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab
kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades).
Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma
kogemustest (vastavalt erialale).
Teema 12. Vokaalsümfooniline muusika, kirikumuusika. Cecilianism
Taust. Kõigepealt meenutagem, et 19