tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni rahvale edastamata. Teisalt aga on meedia väga äraostetav. Tean seda omast käest, sest olen töötanud kaks aastat ajalehetoimetuses ajakirjanikuna
Pärast vanglast vabanemist alustas Hitler NSDAP reorganiseerimisega. Sellega seoses pidas ta 27. veebruaril 1925 Bürgerbräukelleris tuntud kõne ning alustas ümberkorraldustega. Põhja- Saksamaal oli vahepeal Gregor Strasseri juhtimise all moodustunud tugev partei osakond, mis ei nõustunud Hitleri tuginemisega vanadele monarhistlikele võimukandjatele, vaid pooldas hoopis vasakpoolset sotsiaalrevolutsioonilist kurssi. Hitleril õnnestus aga erakonnasisesed poliitilised oponendid neutraliseerida või nagu Joseph Goebbelsi puhul oma poolele võita. Ebaõnnestunud ülestõusukatsest järeldas ta, et revolutsioonilisel viisil ei saa haarata võimu riigis, vaid see on ainult legaalsel teel teostatav. NSDAP pidi hõivama parlamendid. Sellele lisaks pidi SA enneolematute marsside ja demonstratsioonidega tähelepanu köitma ning avaliku tähelepanu partei ja ta juhtidele suunama ja üles näitama süsteemi jõuetust.