"Kodanikud, huvid ja demokraatia"
Niisugune taktika tõi kaasa parteiprogrammide hägustumise ja populistlikumaks muutumise.
Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla
reaalne. Populistide tüüpiliseks jooneks sai ka bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide
materdamine. Propageeriti valitsemiskulude kärpimist ja „lihtsat riiki”. Väidetavalt
korrumpeerunud ametnikele vastandati õilis erakonnaliider, kes suudab täita lihtinimeste
soove ja unistusi.
20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele
lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste
erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad
vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja
parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga