Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Sündis Võrumaal, suri Tallinnas.
Ajakirjanduses: 1890-91 Olevikus, 1901-1906 RRPPL ärijuht, 1906-1907 ajalehe
Koit vast tmt, 1908 perekonnaajakiri Eesti Kodu, 1908-1934 Päevalehe peatoimetaja.
EAL 1921, auliige 1930.
Kõigile eestlastele peaks olema teada tema luuletus "Seal kus rukkiväli lagendikul
heljub, kõrge kuusik kohab mäenõlvakul..."
Suutis Päevalehe hoida parteipoliitikast kõrgemal, st teha erapooletut ajakirjandust.
Luiga on öelnud: ajaleht ei tohi saada erakondlikuks hääletoruks ega äriliseks
ettevõtteks. Päevalehe mõju Eesti avalikus elus sai peagi suureks: kaasaegsed
ühiskonna- ja poliitikategelased olid valmis Päevalehe eest ise trahvi maksma, peaasi
et kirjutataks aktuaalsetel teemadel. 1917 seisis Päevaleht, kuna enamlased nõudsid,
et nende seisukohti avaldataks kui ajalehe omi. Sellele teele Päevaleht minna ei
tahtnud.
Lisalugemist:
Kümme aastat tagasi kahetses kirjandusteadlane Oskar Kruus ajakirjas "Luup", et ei
annaabi.ee 
