Propaganda mõju Eesti riigis
võimaluse sooritada e-hääletamist (Anvelt 2009). Situatsiooni problemaatilisust väljendas
samas artiklis just valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. On ilmselge, et igasugune
valimistoiming peaks toimima neutraalses keskkonnas, sest muidu puudub ülevaade, kas
inimesi mõjutatakse või lastakse tegutseda vabal tahtel. Kuigi Keskerakonna peasekretär
väitis, et telgis toimuv on kõik korrektne, siis jääb mulle mulje sellest kui tublist inimeste
mõjutamisest. Olgu erakondlaste jutt kui õilis tahes, ei muuda see fakti, et tegu on siiski
tugeva suunitlusega.
Propaganda on osa demokraatliku riigi valimiskampaaniast ning poliitreklaami
muutumine vahel populismiks on meie kultuuriruumi eripära. Selle on Eesti poliitikud ise
loonud ning tänapäeval kinnitab see üha enam end valimistetavasse. Ma arvan, et valimised,
kus erakondade edu oleneb reklaami kogusest ning sellest, mis erakond suudab teist rohkem
poriga kokku määrida, ei ole demokraatiale väga kohane