Eesti Vabariik (1920-1940)
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget.
Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem.
Riigipea/presidendi ametikoht puudus.
PUUDUSED:
Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim.
Puudus presidendi ametikoht.
Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli.
LIIALDUSED:
Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate arvamuste ja tõekspidamiste pärast, lahkhelid
viisid valitsuskriisideni ja vahetumiseni.
Presidendi ametikoha puudumine tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda,
et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel.
2. Maareform eesmärk ja tulemus (1919. a)
annaabi.ee 
