Riik ja erinevad organid
ta kehastab kõrgeimat
võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik
iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik
teokraatlikus riigis. sellisteks riikideks on nt saudi araabia, kus on säilinud aboluutse
monarhia teokraatlik riigivorm. riigipeaks on kuningas, kellele kuulub seadusandlik,
täidesaatev, kohtu ja usuvõim. kuigi 1993 aastal võeti vastu põhiseadus, ei ole lubatud seal
poliitilised erakolnnad ning ei toimu valimisi. näiteks võib tuua veel araabia ühendemiraadid,
vatikani linnriigid. demokraatia võidulepääs muutis ka monarhistlike riikide õiguslikku
iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng
läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud
juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse
nõusoleku.
annaabi.ee 
