RETOORIKA AJALOOST
olulise tähtsuse, see omakorda tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kõnekunst, tolle aja
olulisemaid massisuhtlusvahendeid, aitas aristokraatidel kõige mõjusamalt saavutada
avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul,
väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda
kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti
erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma
kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks
kunstiliigiks , nimetades seda kunstide kuningannaks. (Aava 2003: 9)
Kuna kõikidel peamistel eluvaldkondadel olio ma eestkostja, siis olid ka oraatoritel
oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli
Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast
annaabi.ee 
