Julius Kuperjanov
Tungiti üle lageda välja mõisa suunas.
Vaenlane laskis partisanid 400 meetri kaugusele mõisast ning avas siis marutule. Punaväelasi
toetas maanteelt kaks soomusautot ja raudteelt kaks soomusrongi. Julius Kuperjanov tõttas ise
kohale, et mehi innustada, kuid sai surmavalt haavata. Kuul vigastas maksa ja paremat neeru.
Ta pandi Sangaste jaamas sanitaarrongile, kus oli ligi 100 raskelt haavatut. Alles 1. veebruari
varahommikul jõudis eselon Tartusse. Kuperjanov viidi Vallikraavi tänava erakliinikusse,
kuid arstid ei suutnud teda päästa. 2. veebruari varahommikul Kuperjanov suri ja maeti 6.
veebruaril Tartu Raadi kalmistule. Kuperjanovi väesalgale anti ametlikult tema nimi.
Paju lahingust võtsid osa ka soomlased, 31. jaanuaril kell 16.30 jõudis Põhja Poegade I
pataljon Paju mõisasse. 1. veebruaril 1919 vabastati Valga. Kokku osales lahingus 2293
vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm.
Paju lahingu mälestuse jäädvustamine
1