Esiaeg
Otepääl.
Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevalt otsalt püstitatud linnused, kuhjati
kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus.
Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala.
Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula.
5. Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul.
Külade teke hajakülad(Lõuna- ja Kesk-Eesti), ridakülad(Peipsi ja Ida-Eesti),
sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja
jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune. Rehielamud
suure küttekoldega, kuivatati vilja. Rukis oli väga levinud. Kanga kudumine
püsttelgedel, villane kangas. Meeste peamiseks tööks oli puutöö ja põllutöö. Tekkis
külaseppade kiht, kes tegid nt relvi, ülikute omad hõbedaga kaunistatud. Relv oli nii
naistel kui ka meestel kaasas. Pottseppi igas külas ei olnud, osteti laatadelt.
annaabi.ee 
