2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, selle jaoks ei tähenda riigikapitalism alternatiivi erakapitalismile, sest mõlemad võimustruktuurid väljuvad demokraatliku kontrolli alt ja eitavad tööliste kaasamääramisõigust, tehes seda küll ideoloogiliselt vastandliku märgi all, ent kui täpselt vaadata, siis ühel sihil: nad ei taha võimu jagada. [riigikapitalism (NL) ja erakapitalism (USA) on ühtemoodi halvad] 4
Paralleelselt finantssektori riigistamisega natsionaliseeriti ka raudteetransport. Allutati ka kõik erafirmad, võeti tsentraliseeritud riikliku juhtimise alla. Keerulisemaks kujunes olukord tööstusettevõtetega. Enamlased arvasid, et eraomanduses olevad tööstusettevõtted tuleb ära võtta omanikelt ja anda rahvale. Üks tiib rääkis natsionaliseerimisest, teine sotsialiseerimisest e ühiskonnastamisest. Natsionaliseerimist pooldav tiib leidis, et kõigepealt tuleb erakapitalistlik süsteem asendada riigikapitalistliku süsteemiga- allutada kõik ettevõtted valitsuse kontrolli alla, alles hiljem minna üle üldrahvalikule ühisomandile. Teine tiib, kes rääkisid sotsialiseerimisest, ühiskonnastamisest, leidsid, et kapitalism on igal juhul kuradist, tuleb minna erakapitalismilt kohe üle ühisomandile. Väitlused olid ägedad, mõlemad pooled ilmutasid asjatundmatust. Enamlik partei oli aastakümnete jooksul võidelnud olemasoleva riigikorra vastu,
annaabi.ee 
