Eesti Kultuurilugu
ja süüdlaste karistamine.
Kabel - kirikust väiksem kristlik altariga sakraalhoone. Kabel võib kuuluda mõne
suurema institutsiooni juurde nagu kirik, kool, haigla või vangla, ent võib olla ka
iseseisev ehitis. Suuremates kirikutes on nimetatud kabeliteks eraldiseisvaid ruume, kus
asub teisene altar. Erakabelid on olnud võimukandjatel, näiteks kuningatel ja
piiskoppidel, hilisemal ajal ka jõukamatel lihtkodanikel. Mõnikord on erakabelite juurde
määratud vaimulikke. Tallinna raekabeliks oli Pühavaimu kirik
Kerjusmungad (dominiiklased ja fantsiskaanid) Pealegi olid linnadel just 16. sajandi
alguses tekkinud tõsised konfliktid maaisandate poolt privilegeeritud kerjusmunkadega,
kes ühelt poolt kandsid kiriku reformipüüdlusi, ent aitasid säilitada ka katoliku usku.
Kerjusmungad avaldasid oma jutlustes lihtrahvale sageli linna ametliku politikaga
annaabi.ee 
