Jahindus
(Randveer 2004) Eesti Vabariigi
taastamisega tekkis korraks seadustes vaakum. Vanad seadused enam ei sobinud, uusi aga
veel polnud. Nii juhtus ka jahinduses. Uute maaomanike taotlused neile kuuluvat maad
jahinduslikult kasutada vajasid kiiresti õiguslikku alust. (Randveer 2004)
1994. aasta aprillis võeti vastu ,,Jahikorralduse seadus". Selle seaduse juures oli olulisim
see, et seoses maaeraomanduse taaskehtestamisega sätestati võimalus omal maal
jahipidamiseks ja erajahipiirkondade rajamiseks (Randveer 2004).
Enamikus Euroopa riikides kuulub jahiõigus maaomanikule, kes võib soovi korral oma
jahiõiguse edasi rentida temale sobivale jahirentnikule. Suurulukeid tohib ka sel juhul
küttida vaid suurematelt territooriumidelt, mistõttu maaomanikel tuleb oma maad ühes
ringpiiris ühendada. Sisuliselt tähendab see maaomanikele, et jahimaa kasutamise
lepingutes sätestatakse mõlema poole või kõigi osaliste õigused ja kohustused ning
annaabi.ee 
