Kohtuvõim
ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör
määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib
olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku
õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega
(nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse
kostjaks. Tsiviilasi kuulub eraõiguse alla, kuna jagatakse oma au- või varavõlgu ja ei ole otseselt rikutud üldist õiguskorda
riigis.
Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, et ta ei peaks õigust mõistes kartma oma töökoha kaotamise pärast. Sellel kohalt
võib ta lahkuda omal soovil. Kohtunikud nimetab ametisse president