Õiguse filosoofia loengukonspekt
need tagasi kodanikuõigustena. Sellega jõudis R. lõpetatud ja selge ideeni, et Ühiskondliku
lepingu osapoolteks on ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel pool nende ühine ja
üldine tahe, nende endi ühendus. [20]Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust,
sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Ent R. eristas "kõikide tahet" (üksiktahete
summat, mis väljendab erahubisid) üldisest tahtest (mis väljendab üksnes üldisi huvisid). R.
arvates tuleks ühiskondlikus kokkuleppes sündinud ühiskonda tema passiivses olekus nimetada
"riigiks", aktiivses olekus "suverääniks" ja vastanduses teistele riikidele "võimuks".
[21]Suverääni võim peab olema absoluutne, ainsaks piiranguks on nõue, et kõik seadused
kehtiksid ühtviisi kõikide kohta.
Üldine tahe ja suveräänsus ei ole jagatavad. Rahvas ei saa suveräänsusest loobuda ega
annaabi.ee 
