ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
Arengupuuetega inimeste
hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga
heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist.
1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased. Võeti vastu riiklik
hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha. Aktiviseerus erahoolekanne, mille eestvedajateks olid
naisliikumised, haritlased ja arstid (meelepuuded), vähem vaimulikud (vaimne alaareng).
1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi
vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või
hoolekandeasutustes.
1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias.