tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit. Tuntuim nimi sellest teatrist on Mari Savitski (1982), kes on esindanud Eestit Noorte Tantsijate Eurovisioonil ning võitnud mitmeid tantsukonkursse. 1994.
Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii kohapeal kui väljaspool Eestit. Tuntuim nimi sellest teatrist on Mari Savitski (1982), kes on esindanud Eestit Noorte Tantsijate Eurovisioonil ning võitnud mitmeid tantsukonkursse. 1994