Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
Eesti-siseselt toitis linnastumist
1950. aastail põllumajanduse sundkollektiviseerimisest tekitatud ränne. Eelisarendatud
(tööstus)piirkonnad olid Ida-Virumaa ja Tallinn, seetõttu tõusis Põhja-Eesti rahvastiku
osakaal.Geopoliitilise asendi muutumine, kalapüügi ja rannakaubanduse raudse eesriide taha
jäämine kahandas Lääne-Eesti ja eriti saarte arenguvõimalusi. Idapiiri avanemine lõi
lisavõimalusi Ida-Eestile, kus 1970. aastail, mil paljudesse peredesse muretseti eraautod,
tekkis kohalikele elanikele arvestatavaid tulusid andev Peterburi ja Pihkva turgudele suunatud
kurgi- ja loomakasvatus.
Oluline Eesti regionaalse arengu tegur olid militaarinvesteeringud. Tööstuspoliitika
investeeris ka tööstuspiirkondadest kaugemal asuvale agraarsele sisemaale, millega sündisid
praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja
tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse
annaabi.ee 
