Eesti iseseisvumine 1918
Ostrublad ja margad lasksid sakslased liikvele nende poolt Maailmasõjas vallutatud endise
Venemaa osades. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
Valitsus seisis väga tõsise küsimuse ees, kuidas hankida riigikassale summasid nii
sõjapidamise kui ka muude riiklike kulude rahuldamiseks. Oma deklaratsiooni 27.11.1918
märgib Ajutine Valitsus esimese abinõuna riigi väljaminekute katmiseks laene. Esimesed
kulud kaeti eraasutustelt ja isikutelt saadud laenudest. Annetustena tuli peale raha sisse ka
mitmesuguseid esemeid, nagu sõrmused, sõled, taskukellad, käevõrud, kuld-, hõbe-, pronks-,
ja vaskau- ning mälestusmärke.
Sel viisil saadud summadest ei jätkunud aga kaugeltki järjest kasvavate väljaminekute
tarbeks. Seepärast nõutas valitsus Maanõukogult volitust teha riigikassa täiendamiseks sise- ja
välislaenu. Siselaenuna otsustati välja anda 5% lühiajalised võlakohustused. Suurema