Eesti uusima aja ajalugu
Liivimaa kubermangu põhjaosas (Saaremaa, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa ning Valga
linn).
Põhikiri kinnitati 23.08.1915. Abistas evakueerumisel, majutuskohtade, samuti töö ja olme
organiseerimisel põgenikele jne. Keskkomiteele allusid kihelkonna- ja maakonnakomitee,
mis koosnesid esimeestest, laekahoidjast ja kirjatoimetajatest ühe või kahe abiga
Komiteel oli õigus pidada koosolekuid, nõupidamisi, avaldada teadaandeid, pidada
läbirääkimisi riiklike- ja eraasutuste ning -isikutega; heategevuslikel eesmärkidel läbi viia
korjandusi, vastu võtta annetusi, abirahasid valitsuselt ja kogukondadelt.
Komitee tegevus loeti lõpetatuks, kui elanikud naasevad pärast sõja lõppu oma endistesse
elukohtadesse.
Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme
langus.
Tallinna tähtsus Eesti ala tööstuskeskusena kasvas seoses Venemaa sõjaliste
ettevalmistustega. Vajati ju uusi laevaehitusettevõtteid. Ehitati kolm uut sellist