Keskkonnaprobleemid
majanduslikel pöörangutel on metsapoliitikas ainult pettumusi
valmistanud, kui ta lasi end kaasa viia valitsevast meeleolust või
parteipoliitikast. "Vabadus, ühtlus, vendlus", millise tähe all Suur
Prantsuse revolutsioon Euroopas absolutismi müürid varisemiseni
viis, tähendas kõigepealt Prantsuse oma metsade hävingut, mis
miljonite hektariteni ulatus ja mille jäljed pole veel praegugi täiesti
kustunud. Kui Adam Smith majanduspoliitika uuele alusele rajas, mis
eraalgatuses lahedat väljapääseteed igasugu majanduslikest
kitsikustest nägi ja selleks riiklike varade, nende seas metsade
realiseerimist eraomanduseks nõudis, siis olid suuremalt osalt
tookordsed riigimehed ja majandusteadlased veendunud, et see on
õige tee. Kui suuri lootusi siis selle majanduspoliitika suuna
muutmisele pandi, näitab muu seas kujukalt Baieri valitsuse manifest
1801. a., mis proklameeris: "Vaba omandus, vaba kultuur on kaks
annaabi.ee 
