Haridus Eesti kultuuris
emakeeles. Kirikukoolide õppeprogrammi kuulusid lisaks kihelkonnakoolide õppeprogrammile
ka kirjutamine ja arvutamine. Need eestlased, kes soovisid haridusteed jätkata, pidid minema
saksakeelsetesse linnakoolidesse. Hariduse saanud eestlased kaotasid tavaliselt sideme oma
rahvaga ja saksastusid.
6. Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine,
talurahvaseadus)
Sajandivahetusel alustasid juba üksikud mõisnikud talurahva vabakslaskmist eraaktide
alusel. Muutunud olukorras omandas teatud tähtsuse ka talupoegade kirjaoskuse kasutamine
tootlikus töös. Viimane asjaolu põhjustas valitseva klassi harituma osa huvi eesti rahvakooli ja
kultuuri vastu. See kõik sundis maa valitsevat aadlit pöörama tähelepanu talurahva koolide
asutamisele ning korraldamisele.
Kõige enam leidis hariduspüüe vastukaja pastorite hulgas, kes oma tööalaste sidemete
annaabi.ee 
