Salongidesse püüdsid jõuda inimesed, kes tahtsid unustada oma minevikku, kes olid võtnud endale mõne romaanikangelase nime, kes püüdsid riietuda vastavalt ,,maitsele" ja püüdsid omandada salongilikku keelt = õrnuste maakaart. Tegemist oli VÕLTSE VAGATSEMISEGA. Vagatsemise eesmärgiks oli rikastumine võõra vara arvelt. Sellise võlts keelepruugi tipp fraasiks, repliigiks, võib pidada tõika naeruväärsetest eputistest "Abielu pean ma suurimaks ebasündsuseks: kuidas võiks taluda isegi mõtet, magada kõrvuti täiesti palja mehega" Naeruväärsed eputised ongi Moliere murdepunktiks. Sealt alates asub ta kaitsma naist. Ta väitis, et naine peab olema suhetes mehega vaba. Ta peab olema mehe sõber, mitte ori. Ta on öelnud, et armastust ei saa kasvatada, käskida ega sundida. Aga samas ei tohi armastust liiga vabaks lasta. Mingisugused normid, mõistusele alluvad, peavad
Saab aru, et kirjanduslikud meetodid siis ei sobi. Leiab teise eeskuju võtab eeskujuks farsi. Farss üles kirjutatud ühe anektootliku juhtumi põhjal. Moliere reformib farssi ühendab kaks üheks (kaks farssi siis). Venitab farsi komöödia suunas. Moliere'i looming jaguneb 3'ks võrdseks perioodiks vahemikus 1659-1673, iga aasta mingi kindla loomingulise ülesanda lahendamine. Esimene periood ehk kirjandusliku komöödia vormi välja töötamine: ,,Naeruväärsetest eputistest" ,,Tartuff'ini". Oluline ka see, et tegeleb peategelase tüübi väljatöötamisega. Scanarel ehk kena sarvekandja, ,,Meeste kool" 1661 pantalone tüüp, publik ei eelda enam akrobaatiliste trikkide olemasolu, võimalus muuta mask karakteriks, psühholoogiliste seisundite vaheldumine huvitab Moliere'i; ,,Naiste kool" - sama skeemi kasutatud, Scanarel saadab noore tütarlapse õppima kloostrikooli, siin maski nimi Arnolf, kogu