Eesti uusima aja ajalugu
leegion, pataljon Narva, mobilisatsioonid.
1941. aasta suvel formeeriti Frankfurdis Oderi ääres politseipataljon Ostland, mille
liikmeskond moodustus kodakondsuseta eestlastest ja lätlastest, kes olid Saksamaale
pääsenud järelümberasujatena. Saksamaa riikliku korralduse tõttu kuulus enamik eestlaste
üksusi SS-i ja politseisüsteemi administratiivalluvusse. Nimelt ühendati Saksamaal 1930.
aastate teisel poolel partei julge-olekuteenistus SS ning riiklik politsei.
eptembrist detsembrini 1941 kuulus võim Eesti territooriumil väegrupi Nord tagalapiirkonna
juhatajale. Väegrupi tagalapiirkonnas kuulus korrakaitse juba Põhja-Venemaa (hiljem
Ostlandi) kõrgema SS-i ja politseijuhi pädevusse, kelle korraldusel formeeriti 1941. aasta
sügisest 1942. aasta alguseni Lõuna-Eestis neli politsei jalaväepataljoni (Tartus, Viljandis ja
Põltsamaal ning üks Pihkva jaoks hilisemate numbritega 37–40), politsei-pioneeripataljon (nr
42) ja tagavarapataljon Tartus (nr 41)
annaabi.ee 
