Eesti keele grammatika
See reegel ei kehti
tegijanimes ja liitsõnades: müüja, otsija, värsijalg.
1.2 Kaashäälikuühendi õigekiri
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kastma, kurke, metalne.
Kaashäälikuühendi reegel ei kehti järgmistel juhtudel:
1) liitsõnades: plekkpurk, allkiri, klapptool;
2) kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõnatüvi: modernne, õhkkond;
3) rõhuliidete -gi ja -ki ees: kasski, vurrgi, epohhki;
4) I, m, n, ja r järel kirjutatakse ülipikk s kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
valss, seanss. Võõrsõnade õigekiri:
1. Pikk/ja s kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega: blufib-bluffima, guasid-guasse.
2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse h: psüühika; sõna lõpus kirjutatakse hh: krahh,
epohh; täishäälikute vahel võib kirjutada kas h või hh: boheemlane, psühholoogia.
1.3 Liited
1) isik või asi -ja: tegija, nägija, müüja;